Õlakott.

*Head uut aastat!*

Esimene sel aastal valminud töö on õlakott sinistes toonides lapiplokkidega. Töö kulges ladusalt, vigu ei olnud ja harutama ei pidanud ühtegi õmblust.  Võtaks seda, kui head ennet uuele käsitöö aastale. 

Nüüd kotist: niimoodi näeb maailm kotti, kui seda kanda paremal õlal, ehk siis üks avatud tasku.

Ja niimoodi paistab kott, kui seda kanda vasemal õlal, ehk lukuga suletav tasku.

Sirutatud sangadega.

Pealt suletav lukuga.

Seespool on kokku neli taskut. Et voodrisiid ei loperdaks, õmblesin äärde kumminiidi.

Kaks kotti. Hall+roheline.

Väiksem kott reguleeritava sangaga. Ühel pool kaks avatud taskut. Taskud kaunistatud ribatehnikas.
Teisel pool kaunistuseks ribatehnikas riba.
Suuremal kotil ühel pool üks avatud tasku....
...ja teisel pool lukuga suletav tasku.
Mõlemal kotil on kinnitus lukuga.
Sees on 1 lukuga ja 1 tavaline tasku.

Kott.

Seekord õmblesin koti peale Dresdeni ratta.
Eestpoolt....
...tagantpoolt. Poolik Dresdeni ratas ehib kaht avatud välitaskut. Üleval klapi all on peidus lukuga suletav tasku.
Külgesid kaunistavad ribadest õmmeldud ribad.

11.Valeananass - Simple pineapple

Roosaroosiline kott.

Ei ole ammu kotte õmmelnud. Aga kui avaldatakse soovi, siis õmblen. Olen sellise välimusega kotte näinud internetis, proovisin ka sellist õmmelda. Koti omanik jäi rahule, mina arvan, et arenemisruumi on.

Lilleline riie on puuvillane, tepitud vatiinile. Roosa kangas sisaldas ka kunstkiudu.
Koti omaniku soovil sai kott reguleeritava sanga.
Põhi roosa.
Pildid sai kiiruga tehtud ja nüüd kott juba oma perenaise juures. Mõned viited 1 , 2

Kotid

Õmblesin jälle kotte. Kaks beežides toonides.
Kanga nimi...

... ja koostis.
Kaks kotti tugevamast kangast. Tükike leitud ühest poest, jäi silma ilusate erksate ja puhaste värvide pärast. Kuna värvivalikut oli, siis valisin ühe koti tasku kandiks punase...
...ja teisele kollase kanga.
Materjali kooslust öelda ei oska. Äärele oli trükitud ainult selline info.

Sini-must-valge.

Tänase päeva puhul siis üks sini-must-valge värvides kott. Materjal puuvillane, kaunistuseks linikukangas. Sangad said pikemad, et saaks kotti õlal kanda.

Ilusat kodumaa sünnipäeva!

Kotipere.

Jätkan oma kangaste realiseerimist. See kaunis kangas on ostetud Kangadžunglist, veeretasin seda tükikest ikka tükk aega käes, korra panin kasti tagasi, siis läksin ja võtsin selle ikka kaasa. Mingit mõtet kohe pähe ei tulnud, oli kangast ka ju täpselt selline "paras" tükike, kaks padjapüüri ehk oleks saanud, aga nende jaoks tundus see kangas natuke luksuslik - ikkagi kulda täis triibutatud. Ja nii valmis sellest taas kotikomplekt - 7 paelaga kokkutõmmatavat kotti ja 2 nööbiga kotti.

Nööbiga koti suurusteks on 12,5x14 cm ja 11x25 cm.
Kuldsed nööbid on ruumilised ja kaunid. Pärinevad need minule "pärandatud" nööbipurgist, kus on palju ja kauneid nööpe.

Riie ise oli siis liblikate ja kuldsete lehtedega, vahel punase-kuldse mustriga vaheribad.

Siin kõik kotid avatult.
Ühevärviline riie on kaunistatud ilutepingutega.
Põhjad on volditud ja õmmeldud niimoodi.
Kottidel on sees ruuduline puuvillane vooder.
Kõik kotid on tepitud vatiinile.
Kottide mõõdud on mõõdetud niimoodi, nagu nooled näitavad. Esimene number näitab kõrgust ja teine koti laiust.
Suuruse järjekorras - suuremast väiksemani -

24x31 cm

20x27 cm

16x23 cm

13x19 cm

9x14,5 cm

7,5x11,5 cm

5,5x 9 cm

Kotikomplektil ei ole omanikku. Kel soovi, saatku mulle kiri siitkandist@gmail.com. Hinnaks küsin 25 €+ saatekulu, kui see on vajalik.

Mündikott

Mündikoti õpetus pärineb lehelt sewlower.com

Kuna mul kotiraudu ei ole ja kui olekski, ei oskaks ma nendega midagi teha, siis selline kott meeldis mulle hetkest, kui seda nägin. Täna oligi pisu aega ja õmblesin endale mündikotikese.

Selline on siis üldvaates.
Ülalt vaadates.
Lahtinööbituna.
Võrdlus tikutopsiga.

Osalesin romantilises pakivahetuses. Loosi tahtel sai minu pakisaajaks Aita Johanson. Tema blogi lugedes avanes mulle inimene, kes teeb erinevat käsitööd - koob, heegeldab, pärlendab ja õmbleb ka veel. Aita on kuue tütre ema, kellest kaks ka IT keskkonnas blogi peavad - PrintsessP ja Kellu - ning ka Aita õde peab blogi. Nii et infot seekord jagus. Ma lugesin need neli blogi otsast lõpuni läbi ja tõdesin, et tegemist on ühe toreda ja kokkuhoidva perega. Ja nii küpses ka mõte - õmmelda Aitale kotikomplekt, kus saab hoida ja ka kaasas kanda oma käsitööd ja käsitöövahendeid.

Kotimaterjalist - selle materjali ostsin ma eelmisel aastal, peale siis toimunud romantilist pakivahetust. Tegemist tehasejäägiga - 20 cm laiad ribad 5 m tükkidena. Roheline valgetäpiline riie on puuvillane. Kotid õmblesin siis järjest suuremad ja kokku sai neid 7. Lisasin ka kaks nööbiga kotikest. Pakki läks veel kaardike ja šokolaad.

Kotid mahuvad ilusasti üksteise sisse panna.

Kott

Õmblesin sellise koti. Materjaliks tugev puuvillane riie ja kaunistuseks mustriga kootud riidetükk, millest tavaliselt linikuid tehakse. Koti suurus 45x46 cm. Sanga pikkus 43 cm.

Seespoolt näeb välja selline.

Veel kotte.

Ei midagi uut, mõned kokkuvolditavad kotid.
Valge mustamustrilist riiet nappis, seepärast sai lisaks võetud ka must puuvillane kangas.
Juba ammu ostetud puuvillane riie sai ka kottideks õmmeldud. Taskud tegin pisut teistsugusest riidest. Täitsa niisama, huvi pärast...
Kokkuvolditult.
Lumi valitseb endiselt. Selle ligi kahemeetrise lumikuhila all ootab kevadet ka minu roosipõõsas. Loodan, et ta peab seal all vastu ja saan suvel kauneid õisi nautida. Aga lapsed on muidugi rahul, isiklik liumägi oma hoovis, mida sa hing veel igatsed...

Mõeldes jõuludele.

Mõeldes nii möödunud, kui ka tulevatele jõuludele, tulevad pähe mõtted -
- aega on sinnamaale küll
- midagi jäi tegemata, aga saime ka ilma hakkama
- ilus aeg oli...
Üks kindel asi, mida me jõulude ajal teeme, on piparkoogitaigna tegu ja piparkookide küpsetamine. Üle-eelmisel aastal käisid piparkoogivormid ka küla peal oma tööd tegemas. Tagasi tulid nad ka, vist enne jaanipäeva, või munadepühade aegu - ei mäleta täpselt. Siis avastas meie pere pesamuna, et nendega on kihvt joonistada ja suure suve aegu sai nii mõnigi piparkoogivorm õuest mängumurult leitud. Ja kui kätte jõudsid jõulud, siis vaatas kapist mulle vastu üsna kõhn kilekott , mille sees mõned vormid. Köögikappides tuulamine andis tulemuseks veel paar vormi. Õues oli muru peal 1,5 m kõrgune lumehunnik, nii et sinna otsima minek oli võimatu...
Aga oli jõulukuu...
Otsisin poest ja lõpuks ka ostsin ühed piparkoogivormid. Jah aga... kõverikud ja laialivalguvad kujutised ei tekita küll mingit piparkoogi - meeleolu.
Aga vähemalt nendele, allesjäänutele, õmblesin linase riide jääkidest kotikese.
Aplikatsioonid on tehtud piparkoogivormide järgi.
Jõuluhane vorm on pärit minu lapsepõlvest. Väga hästi vormis püsinud ja lõika hästi ja ühtlaselt. Süda on uuest kollektsioonist.
Üks piparkoogimehikese vorm.
Ja piparkooginaise vorm.
Päris täis veel kott ei ole. Aga ehk lisandub ka mõni vorm õuest mängumaalt, kui lumi on läinud.
Ja nii jäävad piparkoogivormid ootama järgmisi jõule. Oma kotikeses.