Niidipooliinglid.

Õmblustööga kaasneb paraku selline asi, et niidipoolid saavad tühjaks. Olen neid hulgaliselt ka ära visanud, kuid mõni aeg tagasi jätsin alles - ideed ootama. Eelmisel advendil näidatud inglite tegemise ajal tuli mõte proovidaneist poolidest väikesed kuusele riputamise inglid.
Sellise niidipooli tühjdest poolidest kõik alguse saigi.
Kõigepealt liimisin ümber valge fliisi.
Selleks, et PVA ikka need kaks materjali kinni kleebiks, sai niidiga pisut aidatud. Pärast võtsin niidi ära.

Juuksed tegin karvastatud efektlõngast. Valmistasin sellised ümber sõrmede kerimisega tutid. Pealt kinnitasin valge niidiga.

Riputusaasaa jaoks - kuldne või hõbedane niit kõigepealt tuti poolt kinnituse poole

...ja siis tagasi. Sõlmi otsad ja riputusaas olemas.


Kleidid sai selga kroogitud, seotud ja kinnitatud liimiga.

Nüüd nõel juuksetuti kinnituse niidi taha, torust läbi, nii et see ümar seotud osa jääb torusse. Panin vahele ka pisut liimi.
Käed ja tiivad lõikasin välja kuumtöödeldud mahulisest vatiinist ja kleepisin need lihtsalt külge. Juustepiirile kinnitasin karvasest traadist väänatud pärja. Silmad liimisin.
Nina ja suu joonistasin punase vildikaga. Mõni tuli kena näoga, mõni mitte nii kena näoga.
Altpoolt vaadates. Pooli toppisin täis mahulist vatiini.
Pildistamas käisime õues. Kuuske meil ei ole, aga mägimänd on. Ikkagi mingi okkaline.
Meie 4 aastase tütre rõõmuks said 3 inglit roosa pitskleidi ja punased pärjad.
Kolm siniste kleitide ja siniste pärgadega inglit.
Ja klassika, ehk valge-kuldne.
Toas laual.
Ja kõigi nende piltide ja jutu peale - ILUSAT TEIST ADVENTI!

Jõulukuu poekott

Jõulukuule sobilik poekott on õmmeldud ruudukujulisest puuvillasest jõululinikust, mida kordagi ei ole kasutatud jõululinikuna. Koti mõõdud - kõrgus 44 cm, laius 38 cm. Sangad said parasjagu nii pikad, et ka kasukat kandes saaks kotti õlal kanda

Põhja laius 13 cm.

Nõelapadjad

Kõigepealt ütlen, et mina ei ole tikkinud. Kõik (välja arvatud paelad) materjalid on taaskasutuses. Sealt samast kastist, kus ma leidsin puunukud, kes nüüd inglitena meie aknalaual seisavad, leidin ma ka sellised punutud teeklaasi alla-ümber? panemise topsid. Kolmest punutud ja kahest plastikust alusest said sellised nõelapadjad. Üles äärde oli väga mugav põimida paela, pühadekuu puhul siis selline säravam pael.

Seda nõelapatja ehib imepeenelt heegeldatud linik. Liniku alla panin valge fliisi.
Teisele nõelapadjale valisin ühe väikese hardarger tikandiga liniku. Kolmas nõelapadi sai lihtsama - trükitud liniku.
Plastikalused olid pisut hõredad ja seepärast kleepisin sisse õhukesest pruunist vildist riba.
Sisu sa tehtud ühe masintikitud liniku kahest otsast.
See nõelapadi sai õmmeldud ühest armsast roosast hardanger tikandiga linikust, mille ääred olid katki läinud. Alla panin tumeroosa riide, et mustri ilu välja tuua.
Need kaks nõelapatja õmblesin ühest masintikandiga linikust. Mõlemas liniku otsas oli selline tikand.
Siin grupipilt.
Nõelapadjad osalevad jõululoteriis.

Inglid taaskasutusest

Mõni aeg tagasi leidsin ühest kastist, kuhu oli pandud asjad teise ringi poest. Kõigepealt olid nad müügis - keegi ei soovinud neid. Siis rändasid nad kasti, kus sai võtta tasuta - ka siis jäeti nad kasti. Ja nüüd olid nad kohas, kus edasi oleks tee läinud kas ahju või prügimäele. Ma võtsin nad sealt kastist välja. Nädal hiljem leidsin veel ühe. Sellised nägid nad välja, all aastaarv `79.
Kakkusin puunukud täiesti paljaks ja karvutuks. Esimesena joonistasin veekindla markeriga nukudele silmad. Kuna originaalsilmad vaatasid kuhugi väga kõõrdi, aga mulle meeldib kui otse silma vaadatakse, saidki nukud endale otse silmavaate. Kehaosale kleepisin valge fliisi, pitsist sai iga neid endale seeliku (kulus 20 cm ühe nuku peale) ja juusteks heegeldasin karvasest efektlõngast pisikesed murumütsid.
Kuna mõte oli teha inglid, siis vajasid nukud tiibu. Selleks aurutasin, läbi riide, mahulist vatiini kuuma triikrauaga. Tulemuseks selline tugev, kuid elastne materjal.
Kasutades kahepoolset liimiriiet sai mõlemale poole vatiini kleebitud hõbedane riie, mis pärineb taas poest, kus kasutatud asjad ootavad uut omanikku.
Pähe said ka hõbedased karvasest traadist pärjad. Käed heegeldasin valgest puuvillasest lõngast ja tiibade vahelt järgi jäänud materjalist lõikasin igale inglile kätte tähekese. Tiivad kleepisin superliimiga.
Ilusat esimest adventi!

Väikesed sokid

Haiglavoodis oodates valmisid ühed sokikesed. Vardad 2,5. Lõngadeks Novita Wool.

Pisut jõulusemalt.

Pikk pajalapp, õmblesin jõuluteemalisest kangast. Saab siis alates esimesest advendist kasutusele võtta ja endale köögis väikestviisi jõulumeeleolu tekitada

Sügis, sajab,sss...

Suure vaevaga sai lõpetatud üks kokkuvolditav kott. Suure vaevaga sellepärast, et on pime ja vihmane ja meeleolu ei ole ka teab mis päikseline. Aga jõulukingiks telliti minult 3 sellist kotti, nii - üks on siis nüüd valmis. Materjaliks puuvillane dekoratiivriie.
Kokkuvolditult.
Minu päevad mööduvad valgust oodates ja otsides. Kuhugi hämarusse on kadunud minu teotahe. Paar tunnikest päevas istun ma lihtsalt kamina ees, kogudes endasse tule soojust ja valgust, et sügishämarus mind endasse ei neelaks. Kamina ees on hea kududa, aga ette näidata midagi ei ole. Valmis on kolm sokki ja üks kinnas, kõik erinevad ja ootavad paarilist. (ehh - see nagu Tintsikul - (tintsiku sündroom?))
Värvisin ka lõnga, neid saab ka õhtuti vaikselt keradesse keritud. Kõik elu kulgeb kuidagi tasapisi ja sammhaaval. Eks näis, millal värsked tuuled ja uued luuad platsi puhtaks löövad ja teotahe taastub. Seniks - pidage vastu, mina püüan ka .