Kui ma koos mõne vahva naisega eelmine nädal Annely juures lõnga värvisin, liitus meie väikese seltskonnaga ka Annely vanaema. Ja küsis - Värvite lõnga. Aga kas te lõngakera ka kerida oskate? Ei osanud esimese hooga midagi vastata ja küllap meie, vähemalt minu, pisut juhm ja üllatunud nägu oli vastuseks sellele küsimusele.
Mina kerin selliseid ilusaid ja ümmargusi kerasid, mis mõnusalt veerevad, kui neist midagi kuduma hakata. Aga see ei olevat üldse õige. Ja siis meile õpetati kuidas kerida üks korralik lõngakera.
Kõigepealt kerid ümber sõrmede, nii naga tavaliselt.Ja siis hakkad kerima ühte otsa.
Teiselt poolt näeb kerake välja selline.
Minu tänase päeva "harjutamine"
Külje pealt näevad kerad siis välja sellised - mitte põrmugi ideaalselt ümmargused.
Kudumist alustatakse lõngakera sees oleva lõngaga, mis kõigepealt sai sõrmede peale keritud.
Ja nii jooksebki lõng seestpoolt. Lõngakera püsib paigal ja ei veere kaugele voodi alla. Ma ei ole veel katsetanud, aga arvan, et kirimustrit kududes ei lähe sellisest lõngakerast jooksvad lõngad omavahel sassi ja sõlme.
Loomulikult on mul veel tarvis harjutada, sest mulle tundub, et said liiga kõvad kerad. Aga olen väga-väga tänulik Annely vanaemale, et ta sellist oskust meiega jagas.
Mis mul öelda - INIMENE ÕPIB KOGU ELU. (kui ta muidugu tahab)
...neli padjapüüri 50x60 cm.
Materjal ostetud kangajääkidena ja kokku õmmeldud. Ei ole täiesti puuvillane ja kanga nimi oli "Safari"
Külje pealt näevad kerad siis välja sellised - mitte põrmugi ideaalselt ümmargused.
Kudumist alustatakse lõngakera sees oleva lõngaga, mis kõigepealt sai sõrmede peale keritud.
Ja nii jooksebki lõng seestpoolt. Lõngakera püsib paigal ja ei veere kaugele voodi alla. Ma ei ole veel katsetanud, aga arvan, et kirimustrit kududes ei lähe sellisest lõngakerast jooksvad lõngad omavahel sassi ja sõlme.
Külje pealt vaadates...
...põhi sai beež...
...ja kinnitus lukuga.
Sisse sai üks tavaline tasku.
Küljelaiuseks jäi siis 20 cm ja küljeõmbluse vahele õmblesin paelakese, kuhu külge hea helkurit kinnitada. See oli kotisoovija idee, et oleks, kuhu helkurit panna.
Sisse sai üks tasku ja mobiilitasku...
...ning ka vateeritud ja nööbiga suletav laptopi tasku.
Tühi kott, eriti selline suur kott, püsti ei seisa ja puuoksa küljes ta ka eriti kabe välja ei näe, aga selle pildi pealt on näha sangade pikkus.
Teise potti läksid lupiinilehed
Ootama jäi kanarbik, mis oli juba eelmisest õhtust saadik likku pandud.
Vahepeal oli põnev uudistada, mis toimub.
Kogu meie naiskollektiivi lõngad kuivamas.
Minu lõngad, mis said ilusasti sildistatud, et ikka teaks millega tegu. Värvimisel kasutasime vihmavett, mida taevaisa meile lahkelt jagas. Peitsidena sai kasutatud nii maarjajääd, vaskvitrioli ja ka raudvitrioli. Lõngad on, vähemalt minu jaoks väga ilusad, eks näis, mis nendest kunagi saama hakkab - ehk ühed sõrmikud...
