Veel kotte.

Ei midagi uut, mõned kokkuvolditavad kotid.
Valge mustamustrilist riiet nappis, seepärast sai lisaks võetud ka must puuvillane kangas.
Juba ammu ostetud puuvillane riie sai ka kottideks õmmeldud. Taskud tegin pisut teistsugusest riidest. Täitsa niisama, huvi pärast...
Kokkuvolditult.
Lumi valitseb endiselt. Selle ligi kahemeetrise lumikuhila all ootab kevadet ka minu roosipõõsas. Loodan, et ta peab seal all vastu ja saan suvel kauneid õisi nautida. Aga lapsed on muidugi rahul, isiklik liumägi oma hoovis, mida sa hing veel igatsed...

Tänase päeva esimesed tunnid olid elektrit täis. Müristamist oli vaid paar korda, aga välgusähvatused läbistasid taevast nii vertikaalis kui ka horisontaalis. Tavalise digikaga on raske välku tabada, minu parimaks pildiks sai see, kus taevas on lihtsalt valge, või tegelikult elektrisinine.

Vihma tuli ka päris tublisti. Peale hommikust ringkäiku võin aga rahulikult edasi oodata veel puhkemata õite ilu. Seekord jäid kõik lilled kahjustamata, kuigi mõned pisut viltu. Vaatamata äikesele on ilm ikka talumatult palav ja lämmatav. Ma ei virise, aga kuidagi on tekkinud tunne, et ei jõua enam.