Rõõmu tütrele.

Selle koostegemise raames valmis pisitütrele voodisse padi ja voodipesu. Padja õmblesin sellise pikerguse, et peaalust jätkuks peaaegu terve voodi laiuselt. Kõigepealt teppisin riide vatiinile ja siis õmbelsin padjaks. Padja mõõdud 35*60 cm.

Laialilaotatult. Tekk sai tahapoole roosa riide. Kittydega riie ostetud Kangadžunglist, tütre lakkamatul pealekäimisel. Kangas seisis mõne aja riiulis, kus tüdruk seda silitamas käis. Eks see oli üks kättevõtmise asi, et voodipesu lõpuks valmis sai õmmeldud. Kui õmblema hakkasin, valvas tüdruk mind, et ma midagi muud sinna õmblusmasina alla ei paneks, kui tema tekikotti, ja tegi mulle komplimente stiilis - ...emme sa oled niiii ilus, kui sa õmbled mulle... Katsu siis mitte õmmelda, kes siis ilus ei taha olla.

Keskel olev pilt on aplitseeritud.
Koos õnneliku omanikuga.

Kotipere.

Jätkan oma kangaste realiseerimist. See kaunis kangas on ostetud Kangadžunglist, veeretasin seda tükikest ikka tükk aega käes, korra panin kasti tagasi, siis läksin ja võtsin selle ikka kaasa. Mingit mõtet kohe pähe ei tulnud, oli kangast ka ju täpselt selline "paras" tükike, kaks padjapüüri ehk oleks saanud, aga nende jaoks tundus see kangas natuke luksuslik - ikkagi kulda täis triibutatud. Ja nii valmis sellest taas kotikomplekt - 7 paelaga kokkutõmmatavat kotti ja 2 nööbiga kotti.

Nööbiga koti suurusteks on 12,5x14 cm ja 11x25 cm.
Kuldsed nööbid on ruumilised ja kaunid. Pärinevad need minule "pärandatud" nööbipurgist, kus on palju ja kauneid nööpe.

Riie ise oli siis liblikate ja kuldsete lehtedega, vahel punase-kuldse mustriga vaheribad.

Siin kõik kotid avatult.
Ühevärviline riie on kaunistatud ilutepingutega.
Põhjad on volditud ja õmmeldud niimoodi.
Kottidel on sees ruuduline puuvillane vooder.
Kõik kotid on tepitud vatiinile.
Kottide mõõdud on mõõdetud niimoodi, nagu nooled näitavad. Esimene number näitab kõrgust ja teine koti laiust.
Suuruse järjekorras - suuremast väiksemani -

24x31 cm

20x27 cm

16x23 cm

13x19 cm

9x14,5 cm

7,5x11,5 cm

5,5x 9 cm

Kotikomplektil ei ole omanikku. Kel soovi, saatku mulle kiri siitkandist@gmail.com. Hinnaks küsin 25 €+ saatekulu, kui see on vajalik.

Veebruar on paar päeva lühem kuu ja ka minu veebruari tegemine pisut pisem. Kolme kaktuse ümbrispotid sai kaunistatud sälvrätitehnikas ja üle tupsutatud (hea pintsli puudumisel) pärlmuttervärviga. Enda meelest tulid väga ilusad, pildi peale ei oska nii ilusat püüda. Aga sellised nad said.

Üks sõbrapäevakingitus ka. Pikk pajalapp, mõõdud 65x17 cm. Et sõber oma sõrmi ei kõrvetaks, kui kooki küpsetab :)

Ilusat sõbrapäeva, kallid sõbrad!

Mündikott

Mündikoti õpetus pärineb lehelt sewlower.com

Kuna mul kotiraudu ei ole ja kui olekski, ei oskaks ma nendega midagi teha, siis selline kott meeldis mulle hetkest, kui seda nägin. Täna oligi pisu aega ja õmblesin endale mündikotikese.

Selline on siis üldvaates.
Ülalt vaadates.
Lahtinööbituna.
Võrdlus tikutopsiga.

Osalesin romantilises pakivahetuses. Loosi tahtel sai minu pakisaajaks Aita Johanson. Tema blogi lugedes avanes mulle inimene, kes teeb erinevat käsitööd - koob, heegeldab, pärlendab ja õmbleb ka veel. Aita on kuue tütre ema, kellest kaks ka IT keskkonnas blogi peavad - PrintsessP ja Kellu - ning ka Aita õde peab blogi. Nii et infot seekord jagus. Ma lugesin need neli blogi otsast lõpuni läbi ja tõdesin, et tegemist on ühe toreda ja kokkuhoidva perega. Ja nii küpses ka mõte - õmmelda Aitale kotikomplekt, kus saab hoida ja ka kaasas kanda oma käsitööd ja käsitöövahendeid.

Kotimaterjalist - selle materjali ostsin ma eelmisel aastal, peale siis toimunud romantilist pakivahetust. Tegemist tehasejäägiga - 20 cm laiad ribad 5 m tükkidena. Roheline valgetäpiline riie on puuvillane. Kotid õmblesin siis järjest suuremad ja kokku sai neid 7. Lisasin ka kaks nööbiga kotikest. Pakki läks veel kaardike ja šokolaad.

Kotid mahuvad ilusasti üksteise sisse panna.

Kott

Õmblesin sellise koti. Materjaliks tugev puuvillane riie ja kaunistuseks mustriga kootud riidetükk, millest tavaliselt linikuid tehakse. Koti suurus 45x46 cm. Sanga pikkus 43 cm.

Seespoolt näeb välja selline.

Nõelapadjad.

Kasutasin väikese läbimõõduga linikuid, mis pärinevad taaskasutuspoest. Alla tükike riiet, sisse vatiinijäägid ja liimiga kinnitatud punutud aluse sisse. Ka alused on taaskasutuses. Nii et peaaegu 100% taaskasutust. Kaunistuseks atlaspael.
Kui ma vahel vaatan taaskasutuspoes neid imepeenelt heegeldatud linikuid, siis kuidagi kahju hakkab. Seal on muidugi ka suuremaid, ilusamaid ja "proovitöö" stiilis linikuid. Ma tean, et ega ma maailma päästa aga need väikesed heegeldised saavad nüüd uue elu võimaluse.
Nõelapadjakorvid lähevad heategevuslikul eesmärgil loteriisse.