koosõmblemise tulemusena valminud siis jälle kaks plokki.

Hollandlase pusle.

Ja preeria lill.

Kotid

Õmblesin jälle kotte. Kaks beežides toonides.
Kanga nimi...

... ja koostis.
Kaks kotti tugevamast kangast. Tükike leitud ühest poest, jäi silma ilusate erksate ja puhaste värvide pärast. Kuna värvivalikut oli, siis valisin ühe koti tasku kandiks punase...
...ja teisele kollase kanga.
Materjali kooslust öelda ei oska. Äärele oli trükitud ainult selline info.

Ilusat naistepäeva ja pika liuga vastlapäeva. Traditsiooni jälgides sai tänaseks küpsetatud vastlakuklid. Hernesuppi ei keetnud, keetsin hoopis oasuppi.
Vahepeal valmis kootud EMA lapiteki lapid. Esimene siis keskelt alustatud 2 silma vardal, lõpetatud 34 silma vardal. Teine lapp kootud nurgast nurka, alustasin 3 silmaga, kudusin kuni vardal oli 57 silma ja siis kahandasin.
Enne talve lõppu said valmis ka ühed labakud. A.Praakli väitel on muster pärit Hiiumaalt. Vardad olid nr:2, lõng oma lammaste villast.
Talled sünnivad...

Lapiteki koosõmblemine.

Selle nädala plokiks on tuulik. Lõikasin ruudud 10,5*10,5 cm. Heledama kangaruudu pahemale poolele tõmbasin pliiatsiga diagonaalse poolitava joone. Õmblesin ruudud kokku, lõikasin lahti. Triikisin õmblusvaru kollase riide poole.
Tasandasin ruudud mõõtu 9*9 cm
Õmblesin ruudud kahekaupa kokku.
Õmblusvaru triikisin lahku.
Siis õmblesin need omavahel kokku, valmisid ruudud suuruses 16,5*16,5 cm. Õmblusvaru triigitud laiali.

Siis õmblesin need ruudud omakorda kokku ja selline minu tuulikuplokk saigi.

Eelmise nädala plokk oli selline.

Paljuvärvilised kindad.

Kudusin endale sõrmikud. Alustasin siis, kui meil siin Eestimaal suured sulad olid, paljud ilmatargad ennustasid, et veebruari lõpuks lumi läinud ja kevad käes. Keegi ei rääkinud käredast külmast ja arktilisetest õhumassidest. Igatahes otsustasin asja ruttu käsile võtta, sest kevadel tahaks õhemaid kindaid, kui talvised heidekäpikud (kuulikindlad). Lõngaks valisin Teksrena 100% villase lõnga, 7/2 ja värviüleminekuga. Pakun, et Leedu lõng. Varda suuruseks oli 1,75. Ja hakkasin kuduma...pealtpoolt paistis, et roheline laheb kollaseks, siis oranžiks. Sissepoole ma rohkem ei piilunud. Aga üsna varsti tuli välja, et seal sees on veel punane ja lilla ja sinine ja tumeroheline...
Ja sellised saidki minu kevade ootamise kindad.

Tumeda põhja peal...
...ja heleda põhja peal pildistatult.
Kudumise ajal suutsin ma mõned inimesed enda ümber "ära ehmatada" Kuidas ma koon kindaid, mis on erinevat värvi. Minu ämm teatas igatahes, et ...need ei ole ju paar... Minust noorem generatsioon arvas, et ...ise tead, mida kannad... Minuga enam-vähem ühevanused ei ole eriti midagi kommenteerinud.... Kas on see nüüd värvide igatsuses kevadeootus, või keskea kriis, aga mulle need kindad meeldivad ja kui soojemaks läheb, siis kätte ma nad panen, peetagu mind siis kasvõi poolearuliseks.

Kudumisjärjekord oli siis selline.
Sõrmkinnaste kudumise ajal tekkisid mõned mõtted, mis kipuvad uitama omi radu pidi. Mustit kindal ei olnud ja selleks et päris igav ei hakkaks, hakkasin mõtlema sellist mõtet. Kas oleks õigem kududa enne väike või nimetissõrm. Kui ma alles õppisin sõrmikuid kuduma, siis mina õppisin, et väike sõrm. Kohalikus käsitööringis kostis minu küsimusele kiire vastus mitmest suust, et ikka väikesest sõrmest alustatakse.

Uurisin asja ja minu kodusest raamaturiiulist leitud teave selline...

Õpik, kust mina omal ajal käsitöötundides teoreetilisi teadmisi omandasin, aastast 1972 (täiendatud 1980, 1983, 1988)...
...kirjutab
1992 aastal välja antud
...õpetab....
Praegune kudumise õpik, millest minu tütred tedmisi õpivad, aastast 2002...
....väidab jällegi, et nimetisõrm on see esimene, mida kootakse.
Seis 2:2

Tegelikult ei ole see üldsegi nii tähtis, aga minul oli, sest sõrmed tulid erinevat värvi. Valisin seekord selle variandi, et esimesena kudusin nimetissõrme. Pöialde jaoks kerisin eraldi kerast õige värvikoha ja kudusin. Järgi jäid kolm erinevate värvidega tutsu, eks näis kuhu kasutada saab.

Lihtsalt huvi pärast küsin, kuidas teie koote?

Sini-must-valge.

Tänase päeva puhul siis üks sini-must-valge värvides kott. Materjal puuvillane, kaunistuseks linikukangas. Sangad said pikemad, et saaks kotti õlal kanda.

Ilusat kodumaa sünnipäeva!

Rõõmu tütrele.

Selle koostegemise raames valmis pisitütrele voodisse padi ja voodipesu. Padja õmblesin sellise pikerguse, et peaalust jätkuks peaaegu terve voodi laiuselt. Kõigepealt teppisin riide vatiinile ja siis õmbelsin padjaks. Padja mõõdud 35*60 cm.

Laialilaotatult. Tekk sai tahapoole roosa riide. Kittydega riie ostetud Kangadžunglist, tütre lakkamatul pealekäimisel. Kangas seisis mõne aja riiulis, kus tüdruk seda silitamas käis. Eks see oli üks kättevõtmise asi, et voodipesu lõpuks valmis sai õmmeldud. Kui õmblema hakkasin, valvas tüdruk mind, et ma midagi muud sinna õmblusmasina alla ei paneks, kui tema tekikotti, ja tegi mulle komplimente stiilis - ...emme sa oled niiii ilus, kui sa õmbled mulle... Katsu siis mitte õmmelda, kes siis ilus ei taha olla.

Keskel olev pilt on aplitseeritud.
Koos õnneliku omanikuga.