Käisin oma sünni- ja lapsepõlvelinnas Pärnus. Väike nostalgia - minu suvised koolivaheajad möödusid mere ääres, nüüd on hea kui paar korda suve jooksul mererandagi jõuaks...
Aga seekord jõudsin.
Ilm oli palav, kuigi pilvine ja vesi uskumatult soe.
Ja nagu ka minu mälestustes on rannal ikka surnud ogalikke, kes kaldale uhutakse, kajaka või varese (ma ei mäleta oma lapsepõlvest, et rannas oleks nii palju vareseid!) poolt sööduna jääb rannaliivale...
...kolmeharuline oga, mille otsa ei ole põrmugi mõnus astuda.
Suvi on ilus!
Nostalgiline meenutus pani minugi südame ja hingekese nõudma lapsepõlveradadele minekut. Ja parim ravi sellisele hingetõvele on nõudmisele allumine. Ju peab minema ...
ReplyDeleteIlusat ja murevaba suve !