Autodega tekk.

Üks kiire tööna valminud lapitekk. Kuna poisile, siis pisut sinist ja autodega.

Üks klõps sügisese päikese paistel ja teele ta läkski.

Lapitekk "Argirõõmud"

IT Suur Laptekikonkurss toimus sel aastal neljandat korda. Ja mina osalesin ka neljandat korda. Mingit kindlat osalemissoovi mul ei olnud, oli mõte - kui jõuan, siis osalen. Ja alguses tundus, et kohe kuidagi ei jõua... Päev enne viimast kuupäeva, mil sai oma tekki konkursile esitada, vaatasin kui palju oli osalejaid ja läksin magama, sest ma ei olnud tekki veel valmis saanud. Nägin und, kus mingi hääl seal taga kõrgel kuklas (see targem mina) küsis mu käest: "....kas saadad teki konkursile?"

Mina (see maine ja tavaline): "Ei, las teised saadavad. Näe, mul on kaks diplomit riiulil."

Aga tema, see targem: "Kas sa siis kolmandat diplomit ei tahagi?"

Sellele mu maine mina ei osanudki vastata.

Järgmisel päeval istusin masina taha, õmblesin ja õmblesin ja õmblesin. Ja sain valmis.

Konkursile saadetud pilt ei olnud küll kõige parem, tegin kiiruga, nagu oleks kuhugi hiljaks jäämas.

Teemakohane postitus ootas, millal saan tehtud pildid, millega ka ise rahule jään. 

Tekk on kanditud ruudulise pikiriidest lõigatud kahekordse kandiga.

Mustast kangast kolnurkadesse tikkisin masinaga lilleõied. Lihtsalt etteantud teema tekitas minus tunde, et tekil peavad olema lilled.

Teki algus jääb eelmise aasta novembrisse. Üks minu lemmikuid inspireerib mind pidevalt oma lapitöödega, sealt on mõte teha ka lapitekk ruudulistest kangastest. Kasutasin ruudulisi päevasärke, millest kaks olid taaskautuses, kolm ei olnud võetudki kasutusse (teise ringi poest, siltidega) ja peale selle oli mul kodus 2 ruudulist särgikangast ja 3 muidu ruudulist kangast.

Õmblesin 8 ruudulise kanga riba üksteise külge....

...siis õmblesin selle toruks.

Lõikasin. Ühest ribast sai 2-3 ruutu.

Harutasin nurgad lahti ja triikisin.

Vaheribad ja ruudud.

Suurus 240x240cm

Aitäh kõigile, kellele meeldis ja kes oma valikuga punktid sellele tekile andsid. 

Miale.

Sügis tuli, tuuled tulid... vaja oli mütsi. Juba eelmisel aastal ostsin käsitööaidast lõnga, aga sel aastal kudusin siis sellest. Mütsi õpetuseks valisin Dropsi lehelt selle mütsi. Võtsin kaks numbrit väiksemad vardad ja ka arvuliselt oli ringil vähem silmuseid, kui ette antud, aga müts tuli ikka parajalt mahukas. Aga pole hullu, nüüd mahuvad patsid ka ära ja mütsi jagub veel ka kõrvade peale.

Kootud vardaga nr:4, soonikuosas 2,25.

Soonik - Novita Wool sävy

Mütsiosa - ei tea lõng+ peenike roosa möhäär.

Kaelus kootud Sokikese õpetuse järgi, muudetud ainult niipalju, kui vaja, et sobida jämedamate varraste ja vähemate silmuste-ridade arvuga.

Lõng: Novita Wool sävy ja Novita Wool.

Vardad  nr:4

Kampsik lemmikule.

Sügis soojaks!

Kuigi meie peres jätkub inimesi, kellel ei ole soojendava eseme vastu midagi, sai siiski selles projektis kootud soojendav kampsik just meie pere lemmikloomale. 

Siinkohal vabandan nende loomaomanike ees, keda olen oma looma ülehoolitsemises pisut vildaka pilguga vaadanud, sest .... 

Meie peres on ikka suured koerad olnud, kellel paks aluskarv ja keda kammides olen paar aastat juba koos lambavillaga Süvahavva villaveskis koerakarvalist lõnga lasknud valmistada. Kaks aastat tagasi sattus saatuse tahtel meie majja aga koerapreili, kelle ema on temast poole väiksem must-valge karvane koerake ja isa pruuni värvi taks. Ja uskuge või mitte, sel koeral ei ole seda pehmet aluskarva. On küll karm pealiskarv, mis külmemal ajal väga tihedaks muutub, kuid paistab, et eriti sooja ei pea. Nii ongi juba esimeste külmade ilmade saabudes meil värisev koer. Suvel otsib ta alati koha, kus päike talle peale paistab ja öösiti vajab ta tekki. Selleks, et koer ikka väljas saaks käia, kudusingi talle kampsuni.

Materjal: hall 100% villane - 30%koeravilla, 70% lambavilla.

Roosa - 100% lambavillane.

Muster: Claire Hallik SILMUSKUDUMINE, muster: 101

vardad nr:4

Käterätt.

TK Käterätt

Võtsin osa sellisest toredast koostegemisest. Plaan oli teha rohkem kui üks, aga aega on meil siin ikka alles 24 tundi õõpäevas, nii et seekord siis üks käterätt.

Tegemist on ostetud käterätiga, millele põimisin mustri ja heegeldasin äärepitsid. Materjaliks on puuvillased lõngad, aga nimed on teadmata kadunud, ühesõnaga  - oma lõngavarudest.

Põimitud mustril nime ei ole, lihtsalt põimisin nii nagu mõte jooksis (tihti jooksis läbi mõte - aitäh undukas, see on nii kihvt). Heegeldatud äärepits on aga pärit Erna Aljasmetsa raamatust HEEGELDATUD ÄÄREPITSID, pits nr:39. Heegelnõel jämedusega 1,75

Punane käterätt andis mõtte kasutada rohelist ja valget, arvan et ei eksi, kui ütlen, et see käterätt leiab endale koha jõuluvana kingikotis.

Rippumas.

Mereteemalised sokid.

Sokid kootud Susa õpetussõnade järgi.

Ei olnud kõige lihtsam kudumine. Rahule jäin alles kolmanda kudumisega. Selle aja peale olin aga tüdinud kannakoes talla kudumisega, nii et tallad kudusin ripsis. 

Materjaliks Novita 7-veljesta lõng, vardad 2,5.

Vapsikute pesa

Meil maal, aida seina küljes on vapsikute pesa, mis silmanähtavalt kasvab. Juuli lõpus lendasin nad ainult pesakasti sisse, nüüd pressib pesa vägisi pesakastist välja. Juunikuus pidasid pääsukesed ja vapsikud selle pesakasti eest võitlust. Vapsikud võitsid.

Kuigi need tiivulised ei ole minu lemmikud, siis peab tunnistama, et nende pesa on ilus.