Pärast kolme nädalat tõbiste ja pooltõbiste hoidmist - ravimist, andis mu keha lõpuks alla ja olin haigus-sundpuhkusel. :D Kaks päeva olin päris voodihaige - palavik, kurguvalu, nohu...ja nagu sellest veel vähe oleks tekkis keeleotsa aft, mis andis tunnistust, et minu viiruskaitse on maas. Tänu meele, küüslaugule, sibulale ja ravimtaimedele sain viirusest jagu 5 päevaga. Ah jaa, joodi kasutasin ka, keele otsa panemiseks. Aga nüüd olen taas jalul ja tegus.
Üks töö, mis sai kiirelt tehtud - kaelarätid skautidele. Vabariigi aastapäeval saavad uued skaudid endile kaelarätid. 17 rätti.
Tegelik värv on selline 1 ja 2 pildi peal oleva vahepealne. Kahes ääres roheline kant.
Kui ma vahel loen foorumitest, ....et kust osta odavalt kvaliteetset niiti, siis palun.. Hommikul, olles mõned õmblused õmmelnud, käis mürts ka põmm, nõel pooleks ja mina ehmunud. Põhjus - sõlmed niidi sees. Tõesti, ei jõua kogu aeg jälgida, missugune niit poolilt jookseb. Seekord siis selline pilt - paistab lausa 5 sõlme! Tegemist merseeritud puuvillase niidiga Sylko. Muidu väga hea niit, aga peitis endas üllatust.
Õnneks mahtusid 5 sõlme 12 meetri sisse, nii et kadu ei olnud eriti suur. :lol.
Ees on kahe suurema töö lõpetamine. Püüan tubli olla.
Haigused on tõeliselt tüütud ja vastikud tegelased - segavad elamist, töötamist ja meelistegevustega tegelemist. Nüüd saab vaid rõõmustada, et ühele tõvetoojale õnnestus Sul selgeks teha, et ta pole mitte oodatud külaline !
ReplyDeleteKaelarätid küllap rõõmustavad nende uusi omanikke, aga niisuguse niidiüllatuse peale tahaks küll üsna pahaselt uriseda. Ma ei oska öelda, kas tuleneb see sellest, et vanusega seoses on mu närvirakud vähenenud või hoopis muudest ealistest iseärasustest, aga kahjuks tundub mulle, et üha sagedamini on põhjust nördida. Noorena õmblesin päris usinalt, aga ma ei mäleta, et niitidel rullides oleks olnud sõlmi sees ... ja ka lõngatokkidel ei olnud sõlmekohti ... vähemasti mina ei mäleta, et oleks olnud (ema kudus oma perele ja tellimiste peale ka mütse, sokke, kindaid, kampsuneid .. ja mul tuli ikka ja jälle värvitud lõnga vihtidest keradesse kerida).
Imetlen ikka Su tublidust ja optimistlikku meelt !
Palju tugevat tervist Sulle !
Aitäh, Elina. Ma ka ei mäleta, et oleks sõlmitud niite-lõngasid olnud. Rahulolematuse kohta - mulle nii meeldis, kui Ita Ever ühes oma interviuus ütles: ma olen juba nii vana, et mul on õigus viriseda.
ReplyDelete