Tuesday, June 27, 2017

Lapikleit.

Alustuseks olgu öeldud, et selle kleidi valmimise käigus oli mul palju ja erinevates värvitoonides emotsioone. Oli hasarti, rõõmu ja küsimus sellise kleidi mõttekuse ja koha kohta selles maailmas. Ma ei tea kas suudan seda praegu kirja panna, aga ma proovin,
Esimene küsimus, mis igal normaalsel inimesel tekib, kui ta sellist kleiti näeb on: Milleks? On sellise kleidi tegemine vajalik? Ajakulu, materjali kulu, närvide kulu.....
Aga olen tähele pannud, et peale minu on ka teisi lapitöö tegijaid, kes ei kuulutagi ennast inimühiskonna normide järgi "normaalseteks" ja ükskõik mida nad õmblevad, siis midagi nad ikka ribadeks lõikavad ja ära lapitavad.
MILLEKS?
Vaja oli.
Rätsepaõppe taaskasutus teemas hakkasin tegema seelikut, sai kleit. Kool on ammu lõpetatud, kleit ootas kohtumist teise rätsepaga, kes aitaks varrukad korralikult otsa panna. Aitäh tütar/rätsep Marili.
Materjal enamuses taaskasutus, mõni asi ka uuskasutus. Tegemist peamiselt pluusidega, üks uuskasutus öösärk sai ka kleidi sisse ära ribastatud.
Tehnikad on kõik ribatehnikad - seelikuosas õmblesin mäeahelikku, ülejäänud on diagonaalselt lõigatud ribad. Värve püüdsin siis sättida nii, et otsad tumedamad, vöökoht ka tumedam (pidi salendava efekti andma) Kogu kleit on töödeldud voodrile. Lõike tegin ise, rinnavoldi viisin kaeluse kroogetesse, et mitte lapimustrit rikkuda. Vöökoha sissevõtted jaotasin ka lapimustrisse ära.

Kogu kleit on lapiline. Ka varrukad.

Järelejäänud diagonaalsetes ribadest õmblesin kaelakandi ja vöö.

Seljas pilti ei ole.
Aga kui mul julgust on siis ehk lähen selle kleidiga laadale. Siis saab näha

3 comments: