Ma näen seda meest tihti. Ma ei tea tema nime, vanust, aadressi..... Ja ma ei tea, kui palju tema enda ümber inimesi näeb. Ei, ta ei ole pime, ta on alkoholisõltlane. Räägitakse, et oma mõlemad jalad kaotas ta armastusest alkoholi vastu, ei suutnud loobuda sellest joogist. Ka nüüd ei suuda loobuda. Ja nii ta iga päev kesklinnas on, joobeastet on istuva inimese puhul raske määrata.
Täna oli ta taas lastepargi juures, kuidagi vildakalt oma toolis, püksisääred olid maha nüsitud ja nendest oli näha kahte jalakõnti, ratastooli all oli aga uriiniloiguke.
Läksin kahe lapsega temast mööda, kumbki ei küsinud minult midagi. 9 aastasele tütrele olen juba varem rääkinud, miks see onu selline on, aga 5 aastasele lapselapsele, kes iga asja kohta 10 küsimust oskab välja mõelda, ei tekkinud ühtegi küsimust.
Läksime mööda. lasteparki kiikuma, ta korra nagu tõstis silmad....
ELU.
No comments:
Post a Comment