Kotijutud.

Kõigepealt näitan kotti, mis ootab korda tegemist. Mina küsiksin, milleks teha nii suur kott, mis ei kannata vihmavarju, rahakotti jm nipet-näpet, mida naisterahval vaja, mille sangad ei kanna või oleks pidanud olema korralikult kinnitatud. Kui palju olen parandanud poest ostetud kotte, mille vooder on lahti, sest neil ei ole voodril õmblusvaru, taskud rebenevad, sest voodrikangas on kehv ja ilma tugevduseta....

Olen saanud ka e-kirju minule täiesti võõrastelt inimestelt, kes küsivad kuidas kotti parandada?

Ma ei väida et kaubanduses ainult kehvad kotid on, aga neid on ja seestpoolt ei kannata paljud neist üldse kriitikat. Minu arvates on kott asjade kandmiseks, paljud kotid tunduvad olevat aga ainult tühjalt inimese küljes rippumiseks, sest kandejõudu neil ei ole.

Seda enam on mul hea meel, kui minult kott tellitakse. Tegemist on nn. püsikliendiga.

Lemmikvärvid must-valge-punane. Musta kanga kastist leidsin sellise musta-valge-halli ruudulise ja minu arvates tuli asi super hea välja.

Lapitehnilise poole pealt - tegemist siis mäeahelikuga. Lapilise osa taga on kaks välistaskut. nii ees kui ka taga.

Koti sisse voorile sai ka valmimisaasta.

Kuna kott oli eestja tagant ühesugune sai esipoolele õmmeldud kolm punase-valge triibulist nööpi.

Esipooleks valin tavaliselt paremakäelistel selle poole, mis väljapoole jääb, kui kott vasakul õlal on. Selle järgi õmblen ka luku. Luku kelk suletud lukul jääb ette ja inimesele näha, mis väldib suli salaja kotti pääsemise.

Taskud ja kott üleni tugevdatud paksema puuvillase riidega ja õhukese vatiinga. Voodril olevad taskud õmmeldud tugevdatud voodrikangale.

**************

Suvi.

Õmmelda on võimalik hommikul või õhtul. Muidu paistab päike kogu aeg kuklasse, sula või ära......

Pluus Miale.

Pildistamas käisime Saarde kiriku järve ääres.

Valmis sai pluus sinistes toonides. Seekord siis üleminekuga lõng.

Lõng Novita Puro batik. Ostsin kaks tokki ja ühe õla pealt tuli pisut puudu, kudusin valge Tennessega.

Vardad 3,5

Roosa - roosa - veel roosam.

Meie tütar kutsuti sünnipäevale. Mingile kummalisele tahtmisele järele andes tekkis soov teha sünnipäevalapsele ise, oma kätega kingitus. Sünnipäevalapse emalt saadud info põhjal on neiu lemmikvärviks roosa.

Ja siis ei saanud ma peast välja Katariina kudugurmees nähtud tüdruku toppi. Muster sealtsamast postitusest.

Kuna praegune suvi on nagu on, siis õlapaeltega ma teha ei plaaninud, tegin väikesed kimono varrukad.
7 silma kasvatasin külgedele ja päris paras, selline suvine pikkus.

Sünnipäevalaps on meie tüdrukust pisut pikem ja enne minekut proovis oma laps ikka ka selga. Juba kudumise ajal arvas ta, et tahab ka sellist, ainult sinistes toonides. :D

Lõngad on erinevad puuvillased ja puuvillasegused. Valge ja vanaroosa olid Novita Tennessee, erkroosa Novita Bambu, roosa oli kahest peenemast puuvillasest kokku pandud ja efektiks kudusin sisse ka sellise jämedama lõnga (vardasoovitus nr:6), millest lootsin et sellised nupsukesed tulevad, sama jämeda lõngaga heegeldasin ka kaelusele kaunistusketi.

Kasutasin vardaid 3,5.

Mees ratastoolis.

Ma näen seda meest tihti. Ma ei tea tema nime, vanust, aadressi..... Ja ma ei tea, kui palju tema enda ümber inimesi näeb. Ei, ta ei ole pime, ta on alkoholisõltlane. Räägitakse, et oma mõlemad jalad kaotas ta armastusest alkoholi vastu, ei suutnud loobuda sellest joogist. Ka nüüd ei suuda loobuda. Ja nii ta iga päev kesklinnas on, joobeastet on istuva inimese puhul raske määrata.

Täna oli ta taas lastepargi juures, kuidagi vildakalt oma toolis, püksisääred olid maha nüsitud ja nendest oli näha kahte jalakõnti, ratastooli all oli aga uriiniloiguke.

Läksin kahe lapsega temast mööda, kumbki ei küsinud minult midagi. 9 aastasele tütrele olen juba varem rääkinud, miks see onu selline on, aga 5 aastasele lapselapsele, kes iga asja kohta 10 küsimust oskab välja mõelda, ei tekkinud ühtegi küsimust.

Läksime mööda. lasteparki kiikuma, ta korra nagu tõstis silmad....

ELU.

Heegeldised.

Peale vabatahtlikult valitud kohustuslikku sügis-talv-kevad perioodi vajusin ma lihtsalt tugitooli ja heegeldasin. Mõnuga. 

Tulemuseks mõned mütsikesed ja peapaelad. Mütside motiiviskeemid Erna Aljasmetsa "Heegeldatud äärepitsid"

Mulle on rukkilill alati meeldinud.

Peapaelal kasutasin 4 motiivi.

Üks tavalistest motiividest peapael.

Noorimale tütrele karikakadega ja tema lemmikvärvis peapael.

Kõik heegeldised on heegeldatud 100% puuvillastest lõngades kasutades nõelu 1,0/1,25/1,5/2,0

Põll

Põll on kingitus vanaemalt lapselapsele. Muster vanaema kodukohast - Saardest. Kasutatud tehnika pärineb Katre Arula raamatust - AJATUD LAPITÖÖD.

Põll on umbes 140 cm pikale lapsele, kaelapael reguleeritav ja esiklapp nööpidega.

Mantlike

Kevadiselt rõõmus mantlike pisikesele printsessile.

Lõike tegi Kadri-Liis, õmblemisega alustas Marili ja lõpetasin mina.